Läti kavatseb suure reformipaketi raames tõsta hasartmängude mängimise vanusepiirangu 21. eluaastani

Läti on künnisel oluliste muutuste ees oma hasartmängude reguleerimise maastikul. 21. oktoobril 2026 andis riigi eelarve- ja rahanduskomisjon põhimõttelise heakskiidu seadusandlikule paketile, mis on olnud üle kahe aasta ootel. Algselt 26. septembril 2024 parlamendi poolt komisjonile edastatud eelnõu liigub nüüd edasi 15. Saeimasse, mis otsustab, kas kavandatavad kaitsemeetmed lõplikult vastu võtta, neid muuta või need kõrvale heita.

Reformipakett on terviklik, suunates mängijate kaitse parandamiseks nii jae- kui ka digisektorit. Ettepaneku nurgakiviks on hasartmängude miinimumvanuse tõstmine 18. eluaastalt 21. eluaastale. Lisaks keelataks alla 18-aastastel jaemüügi loteriipiletite ostmine, viies füüsilise turu vastavusse olemasoleva 18-aastase piiranguga online-loteriide puhul. Need meetmed peegeldavad kasvavat poliitilist konsensust vajaduse suhtes kaitsta noori täiskasvanuid võimaliku hasartmängudega seotud kahju eest.

Arvud ja faktid

Kavandatav seadusandlus kehtestab hasartmängutegevusele ranged ajalised piirid. Jaemüügikohad suletaks kohustuslikult ajavahemikus 6:00–9:00, välja arvatud kihlveokontorid. Online-hasartmängudele kehtivad veelgi konkreetsemad piirangud: 24-tunnise ajavahemiku jooksul on lubatud mängida maksimaalselt 21 tundi. See piirang kehtib olenemata sellest, kas aeg veedetakse ühes katkematus sessioonis või jagatakse see mitme sessiooni vahel. Valdkonna andmed näitavad, et sellise piirini jõutakse harva ning aastas saavutab selle vaid viis või kuus inimest.

Majanduslikult on panused kõrged. Lätis tegutsev litsentseeritud online-turg teenis eelmisel aastal hinnanguliselt 170 miljonit eurot, samas kui ebaseadusliku turu väärtuseks hinnatakse umbes 62 miljonit eurot. Tööstusliit hoiatab aga negatiivsete tagajärgede eest. Näiteks püüab eelnõu tõsta mängusaalis olevate mänguautomaatide miinimumarvu 20-lt 25-le. Ainuüksi see muudatus võib sundida sulgema ligikaudu 30 saali, ohustades 240 töökohta ja vähendades iga-aastast maksutulu ligikaudu 4,46 miljoni euro võrra.

Taust

Eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Aiva Vīksna tunnistas, et seadusandlus on alates tööde algusest 2019. aastal mõnevõrra ajale jalgu jäänud. Sellest hoolimata pooldas ta protsessi jätkamist.

"Ettepanek on muutunud aegunuks, kuid seadusandjad peaksid seda parandama, selle asemel et protsessi uuesti alustada." – Aiva Vīksna, eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees

Lisaks vanuse- ja ajapiirangutele nõuab eelnõu kõikidele mängijatele isikupärastatud jälgimissüsteemi. Operaatorid peavad salvestama mängu kestuse, sissemaksed ja võidud, kasutades isikupärastatud kaarti või samaväärset digitaalset süsteemi. Kui jälgimine viitab sõltuvusohule, peab operaator sekkuma ja mängimist piirama. Kuigi Läti Kaubandus-Tööstuskoda toetab isikupärastatud riskiseiret, on nad endiselt vastu 21-tunnisele piirangule ja kõrgematele automaatide miinimumarvudele.

Miks see on Saksa mängijate jaoks oluline

Saksamaa mängijate jaoks on need arengud Lätis meeldetuletuseks erinevatest regulatiivsetest lähenemisviisidest EL-is. Samal ajal kui Läti kaalub hasartmängu vanusepiirangu tõstmist 21. eluaastani, säilitab Saksamaa 2021. aasta hasartmängulepingu (GlüStV 2021) kohaselt piirangu 18. eluaastal. Läti fookus individuaalsel jälgimisel ja ajalimiitidel kordab siiski rangeid kontrollimeetmeid, mis on Saksamaal juba LUGAS-süsteemi kaudu kehtestatud. Saksa mängijad on juba harjunud 1000-eurose igakuise deposiidilimiidiga ja 1-eurose panuselimiidiga virtuaalsete slotimängude keerutuse kohta – meetmed, mis on vaieldamatult rangemad kui kavandatavad Läti ajalimiidid.

Mida see tähendab GGL-i litsentsiga kasiinode jaoks

Saksamaa reguleerija (GGL) poolt litsentseeritud kasiinod tegutsevad juba maailma ühtede rangemate läbipaistvusnõuete kohaselt. Läti ettepanek pikendada videote säilitamise aega seitsmelt päevalt 30 päevale ja standardiseerida märgistused on kooskõlas suurema nähtavusega reguleerimise trendiga. GGL-i litsentsiga operaatorite jaoks rõhutab olukord Lätis vajadust tasakaalustada mängijate kaitset ja turu konkurentsivõimet. Kui regulatsioonid muutuvad liiga koormavaks, on põhjendatud hirm, et mängijad rändavad reguleerimata turule – see on mure, mida jagavad nii Läti kui ka Saksamaa tööstuseksperdid.