EA juriidiline tagasilöök: Iisraeli kohus andis rohelise tule FIFA „loot box“-ide kollektiivhagi menetlemiseks

Mänguhiid Electronic Arts (EA) seisab Iisraelis silmitsi märkimisväärse juriidilise lahinguga. Tel Avivi ringkonnakohus lükkas esmaspäeval tagasi EA Swiss Sàrl-i taotluse jätta rahuldamata kavandatav klassihagi. Hageja, Iisraeli resident, kes ostis mängus FIFA 23 virtuaalseid žetoone, väidab, et ettevõtte juhuslikud mängusisesed pakid edendavad sõltuvuskäitumist ja kujutavad endast ebaseaduslikku hasartmängu. EA väitis edutult, et Iisraeli kohtutel puudub jurisdiktsioon Šveitsis asuva üksuse üle. Kohtunik Tamar Snunit-Forrer ei nõustunud sellega, avades tee kohtuasjale, millel võib olla kaugeleulatuv mõju kogu mängutööstusele.

Süüdistused on sisulised. 2025. aasta märtsis esitatud taotluse kohaselt opereerib EA tegelikult ebaseaduslikku hasartmänguplatvormi lastele ja noortele täiskasvanutele suunatud spordimängu varjus. Hageja väidab, et ettevõte ei avalda enne ostmist rüüstekastide (loot boxes) sisu ega võiduvõimalusi. Hagejat esindavad advokaadid Lior Lahav ja Hadar Stempo esitasid ka dr Liraz Margaliti eksperdihinnangu, milles käsitletakse, kuidas need juhuslikud mehaanikad võivad psühholoogiliste vallandajate kaudu viia sõltuvuskäitumiseni.

Numbrid ja faktid

Praeguse kohtuotsuse osana kohustas kohus EA-d maksma hagejale 10 000 NIS-i (Iisraeli uut seeklit) kohtukuludeks. Kuigi see summa on EA suuruse ettevõtte jaoks tilk meres, on võimalikud kohustused klassihagi kinnitamise korral tohutud. EA väitis kohtus, et pelgalt juhuslikkuse olemasolu ei tee mängust ebaseaduslikku hasartmängu. Ettevõte väidab, et FIFA on eelkõige oskuste ja mõistmise mäng, mitte puhas õnn.

Vaidlusi tekitanud sammuna üritas EA väita, et kui nende mänge peetaks ebaseaduslikuks hasartmänguks, oleksid ka hageja ja teised klassi liikmed seaduserikkujad. Kohtunik Snunit-Forrer ei lasknud end sellest arutluskäigust veenda. Ta märkis, et taotleja esitatud tõendusmaterjalid loovad potentsiaalse õigusliku aluse hagile, tegemata veel lõplikku otsust rüüstekastide enda seaduslikkuse kohta.

„Tegemata lõplikku otsust, loovad taotleja esitatud faktiline ja tõenduslik alus potentsiaalse õigusliku aluse kostja vastu.” – Tamar Snunit-Forrer, Tel Avivi ringkonnakohtu kohtunik

Taust

Rüüstekastidega seotud vaidlused on EA jaoks korduv teema. Ameerika Ühendriikides seisab ettevõte silmitsi kohtuasjadega, mis puudutavad väidetavat dünaamilise raskusastme reguleerimise (Dynamic Difficulty Adjustment, DDA) kasutamist. Hagejad, nagu Jason Zajonc, süüdistavad EA-d mängu raskusastme manipuleerimises, et mängijaid frustreerida ja seeläbi julgustada neid rohkem mängijapakke ostma. Sarnaselt süüdistab kohtuasi Kanadas EA-d litsentseerimata ebaseadusliku mängusüsteemi käitamises rüüstekastide kaudu. EA eitab jätkuvalt neid süüdistusi, nimetades väiteid alusetuteks ja nende mängude vääraks esitamiseks.

Miks see on oluline Saksamaa mängijate jaoks

Olukord on Saksa mängijate jaoks eriti asjakohane tänu rangele 2021. aasta hasartmängude riiklikule lepingule (GlüStV 2021). Kuigi rüüstekaste (loot boxes) käsitletakse Saksamaal praegu noortekaitseseaduste alusel, muutub piir mängimise ja hasartmängude vahel üha hägusemaks. Saksa liidumaade ühine hasartmänguamet (GGL) tagab, et operaatorid järgiksid rangeid reegleid, sealhulgas 1000-eurost igakuist sissemakse limiiti ja 1-eurost panuse limiiti virtuaalsete slotimängude puhul. Kuigi FIFA pakid ei kuulu veel nende konkreetsete hasartmängureeglite alla, avaldavad Iisraeli otsuse sarnased kohtuotsused Saksa seadusandjatele survet klassifitseerida rüüstekastid hasartmängudena ja integreerida need süsteemidesse nagu LUGAS.

Mida see tähendab GGL-i litsentsiga kasiinode jaoks

Litsentsiga Saksa operaatorid peavad rangelt järgima mängijate kaitse nõudeid, samas kui videomängufirmad nagu EA on tegutsenud hallis tsoonis ilma hasartmängulitsentsita. Kui rahvusvahelised kohtud klassifitseerivad rüüstekastid lõpuks hasartmängudeks, peaksid ettevõtted nagu EA taotlema GGL-i litsentse või oma ärimudeleid Saksamaal radikaalselt muutma. See looks võrdsed võimalused, kuna legaalsed kasiinod investeerivad juba märkimisväärselt sõltuvuse ennetamisse ja tehnilisse järelevalvesse, samas kui mängukirjastajad on siiani nendest kuludest ja järelevalvest suures osas hoidunud.