Soome teeb ettepaneku juriidilisteks muudatusteks, et võimaldada kraapekaartide kinkimist

Soome teeb loteriiseadusesse muudatusi kraapimispiletite kinkimise lubamiseks

Soome suunas sammu loteriiseaduse olulise muudatuse poole, et säilitada kohalikku traditsiooni. Siseministeerium on esitanud parlamendile ettepaneku, mis lubab kraapimispileteid taas legaalselt kolmandatele isikutele kinkida. Alates 2024. aasta algusest oli see muutunud peaaegu võimatuks ostukohas ja auhinna lunastamisel kehtivate rangete isikutuvastamisnõuete tõttu. Valitsus reageerib teostatavusuuringule, mis käsitles küsimust, kas auhindu saavad lunastada teised isikud kui registreeritud ostjad.

Praegune olukord põhjustas Soome turul suuri häireid. Kuna kraapimispiletid on populaarne kingitus, eriti jõuluajal, põhjustasid piiravad reeglid märkimisväärset avalikku pahameelt. Iga piletit ostnud isik pidi ennast tuvastama ja ainult see konkreetne isik sai auhinna välja võtta. See tähendas, et kingitusena mõeldud pileti algne eesmärk oli kadunud. Uute muudatustega, mis jõustuvad loteriiseaduses niipea kui võimalik ja hasartmänguseaduses 1. juulil 2027, kõrvaldatakse see takistus.

Numbrid ja faktid

Eelmise regulatsiooni majanduslikud tagajärjed olid drastilised. 2024. aastal langes loterüüsimüük ligikaudu 40 protsenti. See massiline langus rõhutab, kui elutähtsad on juhuslikud ostud ja kinkimine riigiettevõtte Veikkaus Oy jaoks. Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt peab pileti ostja endiselt olema Veikkaus registreeritud mängija ja esitama ostu ajal isikutunnistuse. Kinkesaaja aga mängijakontot omama ei pea. Auhinna lunastamisel piisab sellest, kui isik tõendab oma täisealisust.

"Riigi loteriiseaduse ja hasartmänguseaduse muudatusettepanekud järgnevad valitsuse poolt tänavu aasta alguses läbi viidud teostatavusuuringu tulemustele, millega uuriti, kas kraapimispiletis sisalduvat auhinda võib lunastada keegi teine peale pileti ostnud isiku." - Soome siseministeeriumi pressiesindaja

Taust

Soome on praegu läbi tegemas oma hasartmänguturu ajaloolist ümberkujundamist. Praegune Veikkaus'i monopol on järk-järgult kaotamisel. Alates 1. juulist 2027 lubatakse litsentseeritud erateenuse osutajatel Soome turule legaalselt siseneda. Kuigi Veikkaus säilitab ainuõiguse loterii-, kraapimispiletite, füüsiliste mänguautomaatide ja kasiinode osas, avatakse spordiennustuste ja kasiinomängude online-sektor konkurentsile. Praegust kraapimispiletitega seotud korrektsiooni nähakse kui olulist sammu riigi reguleeritud hasartmängude avaliku aktsepteerimise säilitamiseks, samal ajal kui mängijakaitse jääb ostja isikutuvastuse kaudu puutumata.

Valitsus kavatseb loteriiseaduse ajutist muudatust jätkata kuni 30. juunini 2027. Täpselt 2027. aasta suvel turu avanemise ajal integreeritakse need reeglid alaliselt uude hasartmänguseadusesse. See annab jaemüüjatele ja operaatorile kindlustunde. Ministrikonsultant Jukka Tukia vastutab selle protsessi kohta käivate päringute eest, mis on juba läbinud avaliku konsultatsiooni faasi, mis lõppes 13. augustil 2026.

Miks see on saksa mängijate jaoks oluline

Saksa mängijate jaoks jääb olukord Soomega võrreldes rangemaks, kuid ka selgemalt reguleeritud. Saksamaal on füüsiliste loteriipiletite kinkimine üldiselt lubatud, kui järgitakse noorte kaitseseadusi. Kuid 2021. aasta osariikidevaheline hasartmänguleping (GlüStV 2021) seab veebipakkumistele kitsad piirangud. Saksamaal litsentsitud operaatorid, kes on kantud osariikide ühise hasartmänguameti (GGL) valgesse nimekirja, peavad järgima ranget nõuded. Nende hulka kuuluvad operaatoriteülene sissemaksepiirang 1000 eurot kuus ja veebipiludega keerutuste limiit 1 euro, mida jälgitakse LUGAS süsteemi kaudu.

Põhiline erinevus on see, et Saksamaal on juba toimiv litsentsimissüsteem era-veebioperaatoritele, samas kui Soome kavandab seda sammu 2027. aastaks. Saksa mängijad peaksid tagama, et nad mängivad ainult GGL-litsentsiga operaatoritega. Malta või Curacao litsentsiga pakkumisi peetakse Saksamaal ebaseaduslikuks ja need ei paku Saksa süsteemi poolt tagatud õiguskaitset, sealhulgas OASIS-i välistamisandmebaasi ja LUGAS-ühendust. Soome plaanid näitavad aga, et isegi kõrgelt reguleeritud turud peavad tegema kohandusi, kui reeglid kaldud liiga kaugele kodanike igapäevaelust.

Mida see tähendab GGL-litsentsiga kasiinode jaoks

Soome areng võib olla signaaliks teistele Euroopa reguleerivatele asutustele. Saksamaal GGL-litsentsiga kasiinod peavad jätkuvalt teostama rangeid isikutuvastusi, kuid Soome näide õpetab, et mänguõiguse liiga jäik sidumine ühe identiteediga võib turgu oluliselt kahjustada. Saksa operaatorite jaoks tähendab see, et mängijakaitse ja kasutajasõbralikkuse vaheline tasakaal jääb kriitiliseks. Niikaua kui Saksamaa reeglid 1-eurose piirangu ja viieminutilise pausi kohta tunnis kehtivad, jääb fookus mängijate suunamisele legaalsele turule, et vältida mustale turule üleminekut, sarnaselt sellele, mida Soome püüab oma kraapekaardi parandusega saavutada.