Balkan Gaming Federation nimetas Dragan Skrbići esimeseks presidendiks

Kagu-Euroopa hasartmängutööstus koondab oma poliitilist esindatust. Bukarestis, Rumeenias, kogunes Balkanimaade Hasartmänguliit (BGF), et ametlikult nimetada selle esimene juhtkond. See samm järgneb kuus kuud tagasi Belgradis allkirjastatud koostöömemorandumile ja tähistab föderatsiooni, mis ühendab piirkonna seitset riiki, uut professionaalsemaks muutmise etappi. Ajal, mil legaalsete operaatoritega Rumeenia ja Horvaatia-laadsetes riikides kaasnevad üha rangemad nõuded ja kasvavad maksud, püüab BGF tegutseda ühtse häälekandjana.

Dragan Skrbić, kes on juba tuntud Serbia hasartmänguühingu AGOS presidendina, valiti BGF-i esimeseks presidendiks. Teda toetavad kaks asepresidenti: Filip Jelavić, Horvaatia ühingu Hupis peasekretär, ja Sorin Georgescu, Rumeenia organisatsiooni Romslot president ja Fedbeti asepresident. See personali koosseis peegeldab kavatsust kaasata piirkonna tähtsaimad turud otsustusprotsessidesse. Uus juhtkond teeb oma esimese ühise esinemise 24. novembril Bulgaarias Sofias toimuval Gaming Industry Gala Dinner – New Horizons üritusel.

Numbrid ja faktid

Bukaresti kohtumine kestis kaks päeva, alates 29. septembrist töökoosolekuga, kus osales Euromati juhatus. Euromati president Jason Frost oli valimistel isiklikult kohal, rõhutades uue föderatsiooni tähtsust Euroopa tasandil. BGF esindab osapooli Serbiast, Bulgaariast, Horvaatiast, Rumeeniast, Montenegrost, Bosnia ja Hertsegoviinast ning Põhja-Makedooniast. See liit on reaktsioon paljude maismaapealsete kasiinode ebakindlale olukorrale. Rumeenias kannatab sektor näiteks uute seaduste tõttu, mis keelavad mänguautomaadid väikestes linnades, samas kui Bulgaaria on kehtestanud peaaegu täieliku hasartmängureklaami keelu.

Legaalse tööstuse majanduslik tähtsus on tohutu, kuid seda ähvardab sageli kasvav must turg. Montenegros hoiatavad eksperdid nagu Miloš Lalević, et litsentseeritud operaatoreid ei tohiks näha probleemide osana, vaid lahenduse osana. Lalević rõhutas investeeringuid mängijakaitse ja rahapesuvastastesse süsteemidesse, mida saavad pakkuda ainult legaalsed ettevõtted.

"Litsentseeritud operaatoreid ei tohiks näha probleemide osana – neid tuleks tunnustada lahenduse osana. Nemad on üksused, kes investeerivad vastavusse viimisse, vastutustundlikesse mänguprogrammidesse, tarbijakaitse, tehnoloogilistesse innovatsioonidesse ja rahapesuvastastesse süsteemidesse." - Miloš Lalević, GPIS Montenegro asepresident

Taust

Rõhk Balkani piirkonnale kasvab pidevalt. Kui Horvaatia kavandab praegu põhjalikku reformi koos rangemate mängijate tuvastamise ja enesevälistamise süsteemidega, seisavad sealsete operaatorite ees ka litsentsitasude ja maksude tohutud tõusud. Horvaatias asuv BGF, mille eesmärk on edendada dialoogi valitsustega faktide, mitte vananenud ettekujutuste põhjal. Föderatsioon plaanib korraldada ka suure ümarlaua Balkani regulaatoritega, et tihendada riigiasutuste ja tööstuse vahelist vahetust. On karta, et liigne piiramine võib mängijaid otse suunata ebaseaduslike offshore-pakkujate kätesse, kes ei paku mingit kaitset.

Miks see on oluline Saksamaa mängijate jaoks

Saksamaa mängijate jaoks ei ole seltsingute konsolideerimisel Balkanil otsest mõju kohalikule õiguslikule olukorrale, kuid see illustreerib üleeuroopalist trendi rangema reguleerimise poole. Saksamaal on 2021. aasta riiklik hasartmängude leping (GlüStV 2021) kõrgeim standard. Kui Balkanil tegutsevad operaatorid kaebavad uute maksude üle, on Saksamaa mängijad juba harjunud LUGAS-süsteemi kaudu 1000 euro suuruse igakuise sissemakse piiranguga. Online-automaatide keerutuse kohta 1 euro suurune panusepiirang on samuti Saksa spetsiifiline, mille eesmärk on tugevdada mängijakaitset. Igaüks, kes soovib Saksamaal turvaliselt mängida, peab veenduma, et pakkuja on riikide ühise hasartmänguameti (GGL) valges nimekirjas. Nii nagu BGF võitleb Balkani musta turu vastu, tegutseb GGL ka massiivselt ebaseaduslike online-kasiinode vastu, millel pole Saksa litsentsi.

Mida see tähendab GGL-i litsentsiga kasiinode jaoks

GGL-i litsentsiga operaatorid Saksamaal võivad vaadata Balkani arenguid kui tugeva seltsingutöö vajalikkuse kinnitust. BGF püüab nüüd saavutada seda, mida organisatsioonid nagu DOCV või DSWV Saksamaal juba praktiseerivad: konstruktiivset dialoogi järelevalveasutusega. Ettevõtete jaoks, kes tegutsevad nii Saksamaal kui ka Kagu-Euroopas, tähendab Dragan Skrbići valimine kohalike kontaktide stabiliseerimist. See näitab, et võitlus musta turuga võib õnnestuda ainult siis, kui legaalsed pakkumised jäävad atraktiivseks. Kui regulatsioon Balkanil muutub liiga piiravaks, võivad rahvusvahelised korporatsioonid suunata oma ressursse rohkem stabiilsele, kuigi rangelt reguleeritud Saksamaa turule.